sõnadest "Kaasth Mandap"."Kaasth" tähendab puitu ja ,,Mandap" ilusat katet või vaipa. Linn oli vanasti täis puitehitisi ja templeid, nii et maapind tundus olevat puiduga kaetud. Legendi järgi asutas linna Gupta dünastiasse kuuluv kuningas Gun Kamdev aastal 723. Arheoloogiliste uuringute põhjal oli aga Katmandu org asustatud juba 9. sajandil e.m.a. Katmandu oru põliselanikud on nevarid. Elanikest 30% moodustavad vähemusrahvad gurungid, nevarid,serpad, limbud ja teised. Ülejäänud 70% moodustavad nepaallased.Õhk Katmandus on väga saastunud. Maoistide mäss: 1996. aasta veebruaris alustas Nepali Kommusnistlik Partei riigi 75st maakonnast 50 maakonnas mässu või kodusõda monarhia ja kastisüsteemi vastu. 2001. aasta augustis ja septembris toimusid valitsuse ja maoistide vahelised läbirääkimised. Aastal 2002 oli 75st maakonnast juba 55 maoistide võimu all. Lahingud algasid
Neplis on palju erirahvuseid ja seega ka palju erinevaid keeli. Kuna etniline enesemääratlemine põimub seal kastilise keelevuse määratlemisega, saab valdavalt nepali keelt kõneleva indo-nepali ja India päritolu ehk uus-nepali rhvstiku( kokku ¾ riigi rahvastikust) rahvuslikust koosseisust rääkida üksnes tinglikult. Vana -nepali rahvastest ja hõimudest on tähtsaimad keskmäestikus elavad magarid(7%), tamangid(6%), nevrid(5%) ja gurungid(2%). Himaalaja peaaheliku orgudes elavate tiibetlaste hulka kuuluvad bhoted, thakalid, manangbad ja serpad. Vana-nepali rahvaste hulka loetakse ka Terai põlisasukad tharud (7%). Viimastel kümnenditel on seoses dzngli ülesharimisega tulnud Teraisse palju India uusimmigrante, ka riigisisene ränne suundub peamiselt Teraisse ja Katmandu orgu. Keeleliselt jaguneb Nepali elanikkond indoeuroopa ja hiina-tiibeti keeli kõnelevateks rahvasteks