Eesti keskaeg
rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma
positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale
krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast
venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala,
mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv
Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste
sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal
ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi,
loobudes kavast otsida tuge välisvürstilt.
Liivimaa kodusõja algus 1297- Ordu ja peapiiskopi suhetes sai üha olulisemaks
küsimuseks Riia linna allumine - Linna rajaja oli piiskop Albert, veel enne aluse
panemist Mõõgavendade ordule. Kuid 1274