Türgi rahvaste kultuur - materjal
Iseloomulik on Zafir
Bashirovi jutustus ,,Vool"52, 1927).
1930. aastail oli peamine lühiproosa suure proosa, eriti lühivorm, millest sai kirjanduse juhtiv vorm.
Üks tähtsamaid teemasid oli endiselt uut tüüpi naine, tema eneseleidmine (G. Gulami, Näiteid:
Hussein Shamsa jutustus ,,Tüdruk traktorist, 1931, usbekitari eneseleidmise tee; naiskirjanik Aidõn,
jutustus ,,Vanaema Ruzvan"53), sulase kergeusklikkus (Hussein Samsa jutustus ,,Butabai küpses" 54),
religiooni mõttetus (G. Guljami jutustus ,,Pattude andestamine"55).
Sõja ajal oli peamine luule. Proosas kujutati lisaks lahinguvõitudele ka töökangelastegusid tagalas
(A. Kahhar, Aidõn). Teiseneb naise kuju. Kirjutatakse emadest, õdedest, naistest, kes on kellegi
rindele saatnud ja asendavad neid töörindel (Aidõni ,,Tulised südamed", A. Kahhari ,,Naised", [Said
Ahmadi ,,Mastan Baba"]. Sõjaaja proosale oli omane lihtne süzee.
Pärastsõja aastail muutus juhtivaks zanriks taas proosa, proosast omakorda romaan
annaabi.ee 
