Väikelaps ja lugema õppimine
õhutada last selgelt kõnelema ja ilmekalt esinema, teadustama, jutustama. Lapsel tuleb lasta
mänguasjadega kõneleda, rääkida nende eest, laulda ja öelda salmikesi. Teda peab tagant
julgustada rääkima oma joonistustest, fotodest, kogemustest jms. Keeleliselt arendavad last
hääldamisharjutused, rütmimängud, liisusalmid, kiirkõne; erinevad harjutused häälega, keelega,
huultega.
Lugemise õppimisel on tähtis m ä n gulisus. Mängu kaudu on laps võimeline omandama uusi
teadmisi, kinnistama vanu, treenida omandatud oskusi ja nii rohkem kui õppimise-harjutamise
situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada,
kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi
mängulise ülesande vastu aga pikendab tema tähelepanu ja süvenemist. Oluline on, et ka õpetaja