Armeenia
Järgneva kahesaja aasta jooksul sai Armeeniast halastamatu võitluse objekt alguses turkmeeni
hõimude vahel ja hiljem osmani impeeriumi ja Pärsia vahel.
Rahvusliku ärkamise ajajärk
Alates aastast 1639, kui Armeenia jagati Osmani impeeriumi (Lääne-Armeenia) ja Pärsia
(Ida-Armeenia) vahel, püsis Armeenia kuni 1722. aastani üsnagi stabiilse riigina ja samas
lõppes ka Sephevidide dünastia valitsusaeg.
Vene-Iraani sõja tulemusena Gulistani rahulepingu järgi aastal 1813, ühendas Venemaa
endaga Karabahhia alad, aga Turkmeenia lepingu alusel 1828. aastal Erevani ja
Nakhichevani khaaniriigid. Vene-Türgi sõja tulemusena 1877-1878 vabastas Venemaa Türgi
aladel asunud Armeenia alad.
Kui Esimene maailmasõda oli alanud, asusid peagi türklased lahendama nn ,,armeenia
küsimust" väevõimu ja vägivallaga, pagendades kõiki armeenlasi Väike-Aasiast.