"guldsveini" - 1 õppematerjal

Sigrid Undset

enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina Guldsveini hirnatavat ning teiste hobustega ära jooksvat. Kristiina hakkas kartma ning pistis jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust. Isrid, kes kuulis juttu pealt, ütles, et see võis olla haldjas, kes ilusat last tahtis mäe sisse meelitada. Laurits vihastas, ütles, et isrid nii ei räägiks