George Byron
Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli
vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa
vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab Byron Veneetsias, kus
lõpeb poeemi ,,Childe Haroldi palverännak" (IV laul) ja kirjutab mitmeid teisi poeeme,
valmib ka värssdraama ,,Manfred". 1818 alustab Byron oma mahukamat teost värssromaani
,,Don Juan", mis kahjuks jääb lõpetamata (16 laulu).
1819 tutvub krahvinna Guicciologa, kelle isa ja vend olid karbonaarid (patriootlik salaühing,
mis võitles Austria ülemvõimu vastu). Byron toetab ülestõusu organiseerimist (suured
summad), tema majast saab salajane relvaladu ja põrandaalune staap. Kodumaal naerdi
Byroni tõekspidamiste üle, välismaal vabaduse prohvet. Ülestõusud surutakse maha,
järgnevad repressioonid.
Byron lahkub Pisasse, valmib värssdraama ,,Kain", annab välja radikaalse ajakirja, ka Shelly
osaleb ettevalmistavas töös. !822