Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
kõrvale. Aed kui artefakt ei pidanud enam kehastama ühtki väärtust - see ei pidanud millegi
moodi välja nägema, ei pidanud otseselt väljendama, tähendama ega meelde tuletama ühtki
loodusliku traditsiooni ideed. Tähenduslikult ja sümbolistlikult võis see olla täiesti tühi.
Kõrgeimaks kontseptsiooniks muutus RUUM - ilma konkreetse paigata; seal olid olulised
ruumilised tasapinnad, liikumine, geomeetria ja uued materjalid. Nn formalism, mis väljendus
eriti Gabriel Guevrekiani aedades. Sellele on hiljem, postmodernismi ajastul, kõvasti kriitikat
tehtud ning ka lahendusi otsitud (nt maastike fenomenoloogia näol, aga sellest mõnes järgmises
peatükis).
MoMo juurde kuulusid seega erinevad liikumised: futuristid Itaalias ("tehnoloogia" ja "uue
transportimise" mudelid), DeStijl Hollandis, ratsionalistid ja konstruktivistid NSVLs ("abstraktne
ekspressionism"), Bauhaus Saksamaal ("funktsionalism"), kubistid Prantsusmaal. Ameerikas said
annaabi.ee 
