Märt Laarman
kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti
paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja
«loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse».
Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem.
1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus
abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell-, tempera- ja guashshtehnikas maalid on
erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli...
1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid
linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille
heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.-
1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt
annaabi.ee 
