ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrujäägist riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Lisaks ATP-le kasutatakse makroergilistest ühendidest veel GTP, CTP, UTP ja TTP energiat. Nende nimetus tuleneb vastavast lämmastikalusest, näiteks GTP on guanosiintrifosfaat. Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP kasutamise õigel ajal ning õiges kohas. 5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse?
lämmastikalus adeniin 3 fosfaatrühma suhkur riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat seotakse vabaneb energia ATP energia ADP Teised makroergilised ühendid Erinevad lämmastikalused: GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com.br/imagens/eland2.jpg • http://www.phschool
ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat Fosfaatrühmade Fosfaatrühma ATP vahelise sideme liitumisel katkemisel seotakse vabaneb energia energia ADP adenosiindifosfaat Teised makroergilised ühendid Erinevad lämmastikalused: GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com.br/imagens/eland2.jpg • http://www.phschool
fosfaatrühmast ja riboosist. Kui aga molekuli koostisesse kuulun kaks fosfaatrühma, nimetatakse teda ADP ehk adenosiindifosfaadiks, millele ühe fosfaatrühma liitmisel tekib adenosiintrifosfaat ning viimsesse salvestub 30kJ energiat ühe molekuli kohta. Saadud energia annab ta edasi mõnele keemilisele ühendile. Lisaks ATP’le on rakkudes veel teisigi makroergilisi ühendeid (GTP, CTP, UTP), mis erinevad üksteisest vaid lämmastikaluste poolest (GTP – guanosiintrifosfaat). 3. Glükoosi lagundamine Taime- ja loomarakkudes kulgeb glükoosi lagundamine ühtemoodi, mistõttu seda dissimilatsiooniprotsessi võib pidada universaalseks. Ühe glükoosimolekuli täielikul lagundamisel on organism võimeline sünteesime kuni 38 ATP molekuli. Protsess koosneb paljudest reaktsioonidest ning igaüht katalüüsib kindel ensüüm. Mitte kogu energia ei salvestu ATP molekulidesse, vaid üksnes 40%, ülejäänu hajub soojusenergiana.
20) Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat. 21) Selgita mõistet makroergiline ühend? Energiarikkad ühendid; madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energiat ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada. 22) Millest koosneb ATP? ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 23. Nimeta teisi makroergilisi ühendeid! GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin), CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin), TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin), UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil). 24. Mille poolest erinevad ADP ja ATP? ATP-s on kolm fosfaatrühma, kuid ADP-s on kaks fosfaatrühma. 25. Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid? Too näiteid konkreetsetest protsessidest. Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil
Kui tuleb signaalmolekul hormoon ning toimub kompleksi moodustamine, muudab retseptor oma kuju. Retseptor on seotud G-valkudega. G-valgud on trimeersed valgud (alfa, beeta, gramma subühikud). Alfa-subühik omab ensümaatilist aktiivsust. Alfa-subühiku aktiivtsentris istub GDP (guanosiindifosfaat). Kui retseptor muudab oma konformatsiooni, mõjutatakse ka gamma ja beeta subühikut. GDP lükatakse sealt välja. Asendub GTP-ga (guanosiintrifosfaat). Alfa-subühik dissotseerub G-valkudest ja ühineb adenülaattsüklaasiga (AC) ning aktiveerib viimase sellega, et hüdrolüüsib GTP-d. AC hakkab ATP-ga tootma cAMP-d. See on sekundaarne signaalmolekul. Valk-valguline interaktsioon. Proteiinkinaas hakkab fosforüülima teisi valke. Tekib metaboolne vastus (metaboolse raja muutus, raku talitluse vajalik muutus). Ravi määramisel tuleb arvestada, et viga ei pruugi olla hormonaalsel tasemel, vaid hoopis teisel. Sel juhul
annaabi.ee 
