Guajaav pärineb Ameerika kuumadest regioonidest, kus guajaavipuid on kultuurtaimena kasvatatud vähemalt 2000 aastat. 16. sajandil viisid Hispaania ja Portugali maadeavastajad guajaavi Indiasse ja Filipiinidele, kust see peagi levis ka teistele troopilistele ja subtroopilistele aladele, kirjutab Kodukiri. Guajaavipuu paljuneb heades kasvutingimustes tormiliselt, moodustades suuri tihnikuid ja haarates enda alla karjamaid ja põlde. Guajav on pirnikujuline või ovaalne marivili, kaaludes sordist olenevalt keskmiselt 150 400 grammi. Sorte on praeguseks sadu ning aretatakse juurdegi. Sort määrab viljaliha värvuse, kas siis valge roosakaskollase, erkroosa või punase. Vilja kest on sile või krobeline, enamasti kollane või õunroheline. Kest sisaldab ülirikkalikult C-vitamiini, kuid võib niisama söömiseks olla liiga kõva või tuim. Guajaavi meeldiv aroom on erakordselt tugev, seda tekitab eeterlik õli eugenool
annaabi.ee 
