Taimestik Veel 20. sajandi alguses kattis mets üle poole Kuuba pindalast. Praeguseks on see vähenenud 24%-ni. Liigirohkes taimestikus (u. 8000 liiki) on üle poole endeemid. Madalamatel mäenõlvadel kasvab peamiselt troopiline igihaljas ja heitlehis mets. Umbes 30 palmiliigist on iseloomulikem kuningpalm. Kuivemal ja vähemviljakatel aladel kasvab männimetsi, soostunud rannikumadalikel on mangroove. Laiguti on savanne. Saarel kasvab peale palmi veel mahagon, eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetse veripuu, palisander, seeder, hibisk, tubakas, melonipuu ja kapokipuu. 6 Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde
(haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu). Väga kõvad puuliigid - otspinna kõvadus üle 10000-15000 N/cm2 (pöök, sirel, pukspuu). Ülikõvad puuliigid üle 15000 N/cm2 (eebenipuu, guajakipuu) Lehtpuudel on ristpinna tugevus 30%, okaspuudel 40% kõrgem radiaan- ja tangentsiaalpindade kõvadusest. Hõõrdetakistus. Hõõrdetakistus on suurem tihedamatel ja peenemate pooridega puidul, ka niiskussisalduse vähenemine suurendab hõõrdetakistust. Hõõrdumise seisukohast on puidu ristlõikepind kõige tugevam ning seepärast kasutatakse seda näiteks nn "pakkpõranda" pinnana. Paremuselt järgmine on puidu radiaalpind. Kõige nõrgema hõõrduvusega on tangentsiaalpind.
kõrgemal tempil puidu tugevus väheneb, miinuskraadidel puidu staatiline tugevus suureneb, sõltub ka puu tihedusest ja aastarõngaste laiusest. Tõmbetugevus on pikikiudu 20x tugevam kui ristikiudu. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui ristikiud. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist. Väikseim balsal (100-120 kg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1400 kg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Eestis tihedus enamasti 400-800 kg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-30% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%
poorne ja hüdrofiilne, kuivades kahaneb ristisuunas, märjaks saades paisub, kuid pikisuunas on need tühised. Ehk puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, kõvadus pikikiud on 2 korda suurem kui risti. Puit tüve alumisest osast on tugevam kui ülemisest. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui risti. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist. Väiksemaiga balsa (0,1-0,12 Mg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1,4Mg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Estis tihedus enamasti 0,4-0,8 Mg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-25% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5. Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid, kõige
annaabi.ee 
