Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide evakueerimiseks lähinguväljalt. Need autod sobisid oma halva ...
u2(Kt)= c20,0034u2(0,0034)+c2t u2(t)+c2VEu2(VE), kus c0,0034=Kt/(0,0034)= t*Ve c=Kt/(*t)=0,0034*VE cVE=Kt/VE=0,0034*t u(0,0034) valemis kasutatava teguri standardmääramatus, u(t)- õhu temperatuuride erinevuse t mõõtmise standardmääramatus, u(VE)- etalonarvesti näidu VE standardmääramatus. Õhu temperatuuri kalibreeritavas ja etalonarvestis mõõdeti kahe eraldi termomeetri abil. Nende termomeetrite kalibreerimistunnistuses on antud vearaja GtE=GtK=0,05K kahe standardhälbe tasemel (k=2). Seega arvestitest läbiva õhu mõõdetud temperatuuride erinevuste t mõõtevahenditest tingitud standard määramatuse komponent on arvutatav seosest: ur(t)=(GtK/k)2+(GtE/k)2=2GtE/k=2*0,05K/2=0,035K Arvesteid läbiva õhu temperatuuride erinevuse t väärtuseks võetakse termomeetrite abil fikseeritud kahe mõõdise vahe, mis selle näite korral on t=0,2K. eelneva kogemuse põhjal temperatuuride vahe mõõtmisel kahe sama tüüpi termomeetri abil on