1,210-4 1,210-4 t5, 0,95=2,6 t,0,95=2,0 n=16 T1=(3,1040±0,0064)s T2=(5,6440±0,0064)s Nihkemooduli ja tema vea arvutamine r=0,5515mm=0,551510-3m m=1113g=1,113kg L=1150mm=1,15m T1=3,1040s r1=99,9mm=99,910-3m T2=5,6440s r2=3,0mm=3,010-3m G=(78,2109±1,8109)Pa Suhteline viga Gteor=80109Pa G=1,8109Pa Järeldus Mõõtmistulemused: Traadi läbimõõt: d=(1,1030±0,0061) mm raadius: r=(0,5515±0,0031)mm Lisaketta raadiused: r1=(99,9±0,034)mm r2=(3,0±0,017)mm Põhiketta võnkeperiood: T1=(3,1040±0,0064)s Põhiketta+lisaketta võnkeperiood: T2=(5,6440±0,0064)s Nihkemoodul: G=(78,2109±1,8109)Pa Suhteline viga:
tihedus. Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk , mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba võimsus . 8 Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia (tehtud töö):
väliste lekete (kadude ) võrra. Välised lekked võivad tekkida: - Läbi pumba tihendite, - Läbi ebatihedate toruühenduste. Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis pole ka pumbal imemisvõimet. Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi tõuseks imitorus 10,33 m. Teiste vedelike , mille erikaal on veest väiksem ,
annaabi.ee 
