Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
kontsentratsioonide suhte. See tähendab, et haigus võib tekkida ka siis, kui A üldhulk
väheneb.
Samuti on jõutud järeldusele, et hilise algusega pärilik Alzheimeri tõvi on kompleksne häire
ning hõlmab mitmeid tundlikke geene. Rohkem kui 400 geeni on testitud seoses hilise
algusega sporaadilise Alzheimeri tõvega, kuid enamus tulemuseta. Seoses Alzheimeri tõvega
uuritakse järgnevaid geene: SORL1 , A2M, GST01 ja GST02, GAB2 (vastastik mõju ApoE
e4 alleeliga), CALHM1 (seotud kaltsiumi homeostaasiga ja omab ainult ühte nukleotiidi
polümorfismi, mida seostatakse Alzheimeriga), TOMM40, ``Clusterin``, CR1 ja PICALM.
Peale geenide uuritakse ka kromosoomide lookusi.
Sporaadiline Alzheimeri tõbi
Samas on suurem osa Alzheimeri tõve juhte olnud juhuslikud, mis tähendab, et nad ei ole
geneetiliselt määratletud, kuigi mõned geenid võivad osutuda riskifaktoriteks. Kõige tuntum