allohvitserideks (Valk, s.a.2). 1920ndatel võeti need testid ning testide versioonid laialdaselt 7 kasutusele firmades ja valitsusasutustes töölevärbamise eesmärgil ja kuni tänapäevani on see intelligentsustestide üks peamisi rakendusalasid (ibid.). Ka on võimalik IQ alusel (mis leitakse mõistagi IQ testide tulemuste põhja) ennustada kutseala, millele testitav isik tulevikus võib ,,maanduda". Glenn Wilsoni ja Diana Grylls´i raamatust ,,Know Your Child´s IQ" võib leida lühikese nimekirja IQ vastavusest ühe või teise ametialaga. Siinkohal toongi välja leitud nimekirja tabeli kujul (Wilson & Grylls, 1977, viidatud IQ Test Scores.... j, s.a.). IQ Kutseala 140 professorid ja teadlased 130 arstid ja kirurgid, advokaadid, insenerid (mehaanika ja ehitus) 120 õpetajad, farmatseudid, raamatupidajad, meditsiiniõed, kiirkirjutajad, mänedzerid
Tallinn, 2008) Energiaallikad – päikesepaneelid – aktiivne päikeseenergia Päikeseelektri ajalugu Otsene päikeseenergia kasutamine algab 7. saj e.m.a., mil tule süütamiseks kasutati suurendusklaasi ja nõguspeegleid. Fotoelektrilise efekti avastas 1887. aastal Hinrich Rudolf Hertz. Efekti olemust selgitas Albert Einstein kvantfüüsika põhimõttel 1905. aastal. Selle töö eest omistati talle Nobeli füüsikapreemia 1921. aastal. 1876. aastal avastasid William Grylls ja Richard Evans Day, et seleeni abil on võimalik toota elektrit. 1883. aastal pani Ameerka leiutaja Carles Fritts esimesena kokku seleenil põhineva päikesepatarei. 1954. aastal Daryl Chapin jt arendasid Belli laboris ränist fotoelemendi (PV), loodi Ameerika Ühendriikide fotoelektri teooria. Tulemuseks esimene päikesepaneel, mis oli võimalik konventeerima päikeseenergiat elektriks nii, et seda saaks kasutada tegelikuks elektritootmiseks
annaabi.ee 
