Lermontov "Meie aja kangelane"
võinud ta sellisesse masendusse viia. Järelikult pole tema teguviis millegagi
põhjendatud ja tuleb välja, et ta oli siis tõenäoliselt lihtsalt loomu poolest õel inimene.
Loogiliselt mõeldes, ei saa seda talle just otseselt süüks panna, ent ega heaks kiita ei
anna seda ka mitte mingil viisil. Kõike, mis ta korda saatis, pani ta toime enda täie
teadmise juures ja see pakkus talle naudingut (näiteks kuidas ta vürstitar Mary
Grusnitskilt üle lõi). Ta sai tegelikult ise ka aru, et käitub valesti, sest ta pani kõik
oma teod päevikusse kirja ja rääkis neist väga üksikasjaliselt, ent see enesele
pihtimine ei pannud teda neid inetuid tegusid lõpetama. Näib nagu oleks ta
vaimuhaige, kuid sel juhul poleks ta tegevus nõndaviisi ette planeeritud. Kogu tema
tegevuse eesmärk on tõestada endale, et ta saab kõike mida tahab ja keegi ei pane teda
tegema asju, mida tema ise ei taha