Militaarpsühholoogia
Riskides kõlada küüniliselt võiks
öelda, et sõjaväeline keskkond enda ekstreemsustes on alati pakkunud ning pakub ka
tänapäeval psühholoogiale külluslikult loomulikke eksperimente, mida eetilistel ja
praktilistel põhjustel kunagi laboritingimustes luua ei saa. Distsipliini kiire areng saigi
esimese impulsi Esimese maailmasõja käigus esilekerkinud kliinilist ja psühhomeetrilist
laadi vajadusest liikudes nii öelda ülikoolist lahinguväljale.
Psühhomeetriliste grupitestide tekkimise ja massiline kasutuselevõtu vaimse
võimekuse hindamise võib märkida aastasse 1919, mil nekrutite teenistuskõlblikkuse
määramisel võeti kasutusele Army Alfa ja Army Beta testid. Samal ajal alustati
sõjaväelises praktikas psühholoogia rakendamisega ka kliinilises ja hariduslikus suunas.
Kliinilisi rakendusi saab näha nõnda nimetatud mürsusoki sümptomite ravis, kus inimestel
on raskusi enda keha kontrollimisega, mõnikord olles hüsteeriliselt paraliseeritud. Teine