Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad
Isiksuseomaduste teooriad hakkasid levima 20. sajandi esimesel poolel ning põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (sh vaimsete ja füüsiliste omaduste) väljaselgitamisel. Isiksuseomadusi uurivates teooriates tõdetakse, et need on ka õppimise ja harjutamise teel arendatavad. 1930-ndatel aastatel levima hakanud sotsiaalseid protsesse kajastavad neoklassikalised teooriad pöörasid tähelepanu inimeste psühholoogiale, suhetele ja koostööle. Teise maailmasõja järgne aeg oli soodne ka grupiteooriate tekkeks (1940-ndad). Eestvedamiseks oluliste isiksuseomadustena pakuti sagedamini karismaatilisust, kohanemist, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, domineerivust, energilisust, suhtlemisoskust, kindlameelsust, usaldusväärsust, püsivust ja vastutust. Viimaste aastakümnete jooksul on antud omadustele lisatud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus jt. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad
annaabi.ee 
