Eesti keskaeg
linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse.
Lüübeki ja Riia õiguse vahe on selles, et saadud Riia linnaõiguse linnade kõige
kõrgemaks instantsiks oli Riia linn, kuid juriidiliselt olid kõik linnaõigused sarnased.
Skraa- Põhikiri, mis ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse
liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogum.
Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja käitumisnormidele. Kõigile on
kohustuslik gildi jootudel, missadel, koosolekutel ja matustel osalemine. Kaasvendi ei
tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma
trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik
pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi
koosolekutel vastu võetud otsused.
Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam
saksa keeles)
annaabi.ee 
