Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Streptokokknakkuste diagnostika
Üldiseloomustus
Streptokokid on grampositiivsed kokid diameetriga 0.5-1,0 µm, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või
erineva pikkusega ahelatena.
Streptokokid grupeeritakse
• hemolüüsi järgi : mittehemolüütilisteks ja alfa- või beeta-hemolüütilisteks
• Lancefield’i süsteemi järgi rakuseinas olevate süsivesikantigeenide alusel gruppideks, mis
tähistatakse tähtedega A-D.
Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae.
ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei
põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised.
• Grupp A
Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5-
20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste
hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik