Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool
See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale
väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski
eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu.
Hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste elanike olemasolust ja kosmilisest
pluralismist. 19. sajandi alguses arvas Baieri füüsik ja astronoom Franz von Gruithuisen kuul
nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks.
Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli
optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel
1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad
piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste
annaabi.ee 
