Esimest lugu alustati ühe inimese soolomänguga. Poole loo peal tulid teised juurde. Teine lugu oli üleni rõõmust pakatav. Kolmas lugu oli eriti meeliköitev, kuna see oli nii tuttav, et oleks tahtnud kasvõi kaasa laulda. Hea oli nende esitust vaadata. Eriti sellepärast, et oli näha, et vahepeal läks ikka mõnel midagi natuke sassi ka. See tuletas kunagi oma esinemisi klaveriga meelde. Seejärel oli aeg täiendõppe teise rühma käes. Nemad esitasid kaks lugu: F.X. Gruberi ,,Püha öö" ja J. Styne ,,Langeb lund, langeb lund, langeb lund." Need inimesed olid kellamängu õppinud eelmisest rühmast ühe aasta võrra rohkem, ehk siis 6 aastat. Esimene lugu oli väga ilus. Külmajudinad ajas lausa peale. Ka teine lugu, mis nad esitasid, tuli neil väga hästi välja. Ei olnud kuulda midagi sellist, et keegi oleks natuke maha jäänud, ette läinud või valet nooti mänginud. Kord oli tüdrukute ansambli käes
Mihkel Kütson, Kristjan Järvi. Olulisel kohal on orkestri kontserdielus koostöö noorte dirigentidega Mikk Murdvee, Mihhail Gertz, Lehari Kaustel. ,,Jõuluduur" oli kontsert, kus esines minumeelest üsna üllatuslik, kuid see-eest omavahel väga hästi põimuv kooslus. See värvikas seltskond esitas erinevaid lugusid igale maitsele. Kuna tegemist oli jõulukontserdiga, olid repertuaaris kindlal kohal jõululaulud. Märkimisväärsemad neist on Gruberi ,,Pühaöö", mida esitas Marvi Vallaste koos Tallinna Kammerorkestriga. Esitlusele tuli ka Olav Ehala loodud ,,Jõuluingel". Marvi esitas ka oma kõigile tuntud laulu ,,Sa ja ma", mis kõlas koos orkestriga hoopis erinevalt võrreldes orginaaliga. On uskumatu, et ühest loost on võimalik kaks täiesti erinevat varianti teha. Koos orkestriga oli lugu mahedam. Tõelise üllatuse minu jaoks valmistas tsellokvartett C-Jam, kes tõepoolest ületas minu ootusi
annaabi.ee 
