Eduard Viiralt
Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul
kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt
,,Skulptor", linoollõige). Sügavtrükitehnikates hakkab Viiralt pidevamalt töötama pärast
Dresdeni kunstniku Georg Kindi asumist ,,Pallase" graafikaõpetaja kohale 1921. aasta
oktoobris. 1921. aasta sügisest 1922. aasta algusest pärineb hulk lehti kuivnõelas ja ofordis.
Võrreldes linoollõigetega, milles grotesksuseni teravdatud ilmekus, rahutu, sageli murtud
vormikõne ja pateetiline valguskiirgus on ekspressionistliku iseloomuga, kujutavad
sügavtrükilehed endast enamasti realistlikke portree- või figuurietüüde, tehnilisi katsetusi.
1
Ofort - sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga
joonistus, söövitatakse happes metalli, kaetakse plaat värviga ning trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv
paberile kujutise.
2