Arvo valton
Valton juba neil aastail proosa uuendajaks.
Murrang Valtoni loomingus ja üldse eesti novellistikas toimus 60.aastate keskel,
mil ta avaldas hiljem kogumikesse ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968) ja ,,Luikede soo.
Karussell"(1968) koondatud novelle. Inimeksistentsi mõtestamiseks võttis Valton nüüd
appi groteski ja mudelsituatsioonid, leebet huumorit hakkas asendama satiir. Selleks et
uurida inimeste psüühikat ning käitumist juhtivaid tegureid, asetab Valton tegelased
grotesksetesse tüüpsituatsioonidesse. Nii laseb ta novelli ,,Kalamees" kangelasel
tõsimeeli päev läbi vihmaveeloigust kala püüda. Novellis ,,Rohelise seljakotiga mees"
loeb nimitegelane jaama ooteruumis viibijatele ette kummalist raamatut, kutsudes selle
tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees
tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse.
1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton
annaabi.ee 
