Kirjandussemiootika
inimsoo keha, mis elab ja sureb mitmesugustes surmades ja sünnib taas ning mille
ehitust ja kõiki eluprotsesse meile näidatakse. Kõigi asjade ja nähtuste vahetu kontakt
inimkehaga saavutatakse eeskätt sõnalise naabruse kaudu. Ühte samasse konteksti,
fraasi, sõnarühma ühendamise teel. Kõik sõnarühmad orienteeritud väljakujunenud
väärtushinnangute lõhkumisele. Samas on ka positiivne programm, mis annab kindla
suunitluse kõigile groteskseile sõnaühendeile. Eesmärk muuta maailm kehaliseks,
materialiseerida ta, siduda kõik ruumilisajaliseks jadaks, mõõta kõike inimkeha
mõõtkavas.
Rabelais’ kronotoobi folkloorsed alused
Põllumajanduslikus klasside-eelses ühiskonnas kujunes välja kõige erisugusemate
ilmingute areng ja ajaline külgnevus. (Aja ühtsusel põhinev naabrus)
Selle aja põhil. erijooned.
1) kollektiivne, indiviid pole veel kollektiivist eraldunud. Indiviid elab täiest
väljapoole.
2) Aeg on tööaeg