Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Seda
võtet kasutas ka Dostojevski. Dialoog monoloogis kui tegelane midagi mõtleb, siis kirjanik
annab seda edasi. Tegelane vaidleb enda mõtetele vastu. Seda nimetatakse vormistamata kõne
imiteerimiseks tekstis. Gromov osutub Ragini ideeliseks oponendiks. Gromov satub
vaimuhaigete keskele, kuna ta on väga tundlik nii iseenda kui teiste valu vastu. Ta on ka
tundlik maailmas valitseva vägivalla vastu. Tema haigus on jälitusmaania, skisofreenia.
Gromovile tundub, et vägivalda on niivõrd palju, et keegi kogu aeg jälitab teda. Gromov on
40
veendunud, et vägivalla vastu peab võitlema. Elu paneb proovile dr Ragini väited. Velsker
(joodik), kes igatseb saada ise peaarstiks, saavutab selle, et Ragin võetakse kohalt maha ja
Ragin satub ise palatisse nr 6. Ragin on seisukohal, et oma intelligentsi saab rahulikult
arendada kõikjal. Nüüd saab ta ennast proovile panna