Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika
Vanad egiptlased tundsid suuremaid organeid peaaju, süda, neerud, lihased
jt. Nende arvates kutsusid ajukahjustused esile haigusseisundeid ka teistes
kehaosades. Tähtis arvati olevat aga ka süda, kust veresooned mööda keha laiali
lähevad.
Imhotepi papüürusel jaotatakse traumad ravitavateks, kahtlasteks ja
lootusetuteks. Väga palju teadmisi haavade, luumurdude ja teiste traumade ravist
kogusid Egiptuse sõjaväearstid.
- (Otter 1995: 8, 10; Grobler)
Hambahaigused
Perioodist 1500-1700 e Kr pärinevad papüürused sisaldavad nii põhjalikke
hambahaiguste kirjeldusi kui ka nende ravimiseks mõeldud "ravimite" koostist.
Egiptusest leitud alalõualuus, mis pärineb ajavahemikust 2900-2750 e.Kr, on kaks
väikest puuritud augukest, mida kasutati ilmselt abstsessi dreenimiseks (mäda välja
7
laskmiseks). Samas näitab muumiate uurimine, et Vana-Egiptuses oli levinud raske