Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Uue
evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale
alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku
trükisõna muretsemise.
2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil
Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas
säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile, Oleviste jutlustajale
Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud
raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes.
Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril 1525 pandi
tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks vaat luterlike raamatutega, sealhulgas ka
eestikeelsetega, mis olevat olnud teel Riiga. Raske on öelda, mis keeles või millise sisuga need
raamatud olid.
annaabi.ee 
