Indiaanlased
Veel valmistati riideid/riiet
jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest.
Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile.
Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste
ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega.
Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse
märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti".
Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud.
2.2 Toit
Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest
paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest
sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati
lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja
annaabi.ee 
