Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110
gripp, ohatis);
5. Vere jt kehavedelikega (AIDS, viiruslik maksapõletik e hepatiit)
6. Toidu ja joogiveega (viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus).
Lisa
20. sajandil kannatas inimkond kõige rohkem gripiepideemiate tõttu. Näiteks aastatel
1918-1920 möllanud gripiepideemia tagajärjel suri ligikaudu 20-30 miljonit inimest,
1957. aastal haigestus nn Aasia grippi ligikaudu kaks kolmandikku inimkonnast, suri
üle miljoni inimese.
* Kuidas vähendada gripipuhangu ajal grippi haigestumise riski?
--- 65
Kuidas inimene ennast viiruste eest kaitseb?
Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja
hingamisteede limaskestad. Seedekulglasse sattunud viiruseid hakkab hävitama
happeline maosisu. Loomulikud kaitsetõkked aga ei suuda takistada kõikide viiruste
sissetungi organismi. Seda ajavahemikku, mis jääb nakatumise ja
haigustunnuste ilmnemise vahele, nimetatakse peiteajaks. (HIV-i puhul on see
annaabi.ee 
