V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta mõtetes käis äge heitlus, milles ta nagu
Jupiter «liiases» kaalus * kord mustlastüdruku, kord kitse saatust; ta vaatas kord ühe, kord
teise otsa pisarsilmil ja pigistas hammaste vahelt:
«Ma ei saa ju teid mõlemaid päästa.» Järsk tõuge teatas, et paat oli kaldale jõudnud.
Hirmuäratav lärm täitis ikka veel Vanalinna. Tundmatu tõusis püsti, tuli mustlastüdruku
juurde ja tahtis tal käsivarrest kinni võtta, et teda kaldale aidata. Tütarlaps tõukas ta eemale
ja haaras GringoireMl varrukast kinni, kes aga oli nii ametis kitsega, et peaaegu tüdruku
eemale tõukas. Too hüppas paadist üksinda välja. Ta oli nii erutatud, et ei teadnud, mis peale
hakata, kuhu minna. Ta jäi pilguks tuimalt seisma, vaadates voolavale veele. Toibudes leidis
ta end võõraga üksinda olevat. Nähtavasti oli Gringoire maabumise silmapilku kasutanud,
et ühes kitsega Grenier-sur-1'eau tänava majade rägastikku kaduda.
annaabi.ee 
