Elu kui suur näitejuht
Kui lõpetada
kulgemine kättesaamatu täiuslikkuse poole siis järelikult lõpetatakse ka elu, või vähemasti see näiline
mõte, milline peaks olema elu. Seetõttu tuleb minna kaasa elu näitemängudega. Mitte rumalalt ja
läbimõtlemata, kuna mõnikord esineb ka valepakkumisi, kuid inimene tunneb ära selle, mis on talle
ette kirjutatud, milline on see õige käsikiri eluks.
Igalühel on oma tõeline põhiloomus, mis hoolimata erinevatele grimmidele ja elu maskidele, mis me
enda näole tõmbame, jääb siiski muutumatuks. Südamesopis on meile antud olemus ja kutsumus.
Selleks me peamegi laskma end eluveel siluda, et näha, milline on see sisu meie sees. Nooruse
põlevas põlves oleme pimestatud paljust ümbritsevast ning unustame vaadata enda sisse. Vajalik on
seda aga teha, kuna ülim õnn saabub ainult läbi enda vaadates, mitte läbi millegi ja kellegi muu. Ekke