Kunst kui individuaalne keel
kunstimuuseumis, kontserdil või tantsuetendusel kõnetab autori teos meid isiklikult..
Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt
paberilehele kirja panna. Küsimus on aga selles, kas läbi sõnade või helikunsti on kergem
seda teistele edasi anda, et ka kuulajatel või lugejatel tekkiks isiklik kujutelm, sama kehtib ka
tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni,
lavakujundus- teadmise asukohast. Ja kõigest sellest saab üks terviklik jutustus, sõnagi
lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail,
pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks
mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi.
Külastades võõrkeelset draamaetendust on ajurakkudel vaja teha tavalisest rohkem