Vana-kreeka skulptuur
sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks.
Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude
tardunud seisang kõneleb võõramaa kunsti mõjudest. Eriti on täheldatud egiptuse
kunsti mõju.Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Laiaõlgsed
noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak
jalg ettepoole astumas. Tähelepanuväärsed on kujude näod- köigil neil näeme
ühesugust grimassitaolist naeratust. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid
esimesena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure.
Noormehe nn. kouros'e marmorkujuke.
Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka
ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valitsenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja
sportlastest. Hästi arenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka Olümpose
jumalatel
annaabi.ee 
