Albercht Dürer
poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna
järele. Nende alastus ei väljenda veel pattu, vaid üht hetke õnnelikust elust enne
pattulangemist.
Kolmas töö, mis tõestab, kui täpselt käsitses Dürer uuritsat, on gravüür "Rüütel, surm
ja kurat". Teemaks valis Dürer ristiusu jõu, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud
rüütlis. Tema teekond jätkub läbi kuristiku raudse sihikindlusega, teda ei eksita jubeda
grimassiga Kurat ega kohutav Surm. Kristlik tugevus jätab rüütli vooruse rajale. Ta rändab
edasi kindlas usus, et vääriline missioon ilmutab end tulevikus ise.
Kuigi gravüüre on läbi aegade imetletud, on neid siiski peetud maaliga võrreldes
vähemtähtsaks. Küllap seepärast tahtis andekas gravüürimeister Dürer ennast tõestada ka
maalikunstniku rollis.
Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. 13aastasena maalis