Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta (näiteks iga kümnenda grillimise järel), sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuvad põlema. Nii on kergem ahju puhastada, sest rasv jääb kivide külge ega määri ahju. Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine, plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus. Paljudel grillidel on küljes keetmiskoht ja tööpind, kus saab valmistada lisandeid, kastmeid jms. [1] 3. GRILLPANNID Grillpannid on spetsiaalsed pannid, millega saab edukalt liha praadida. Tulemuseks on ilus vöödiline pruunistatud liha, mis sarnaneb välimuselt grill-lihaga. Parima tulemuse annab malmist grillpann, kus liha küpseb ühtlaselt ja jääb mahlane. Enne liha pannile panemist tuleb malmpann korralikult kuumutada ja määrida kergelt toiduõliga. Seejärel keerake kuumus madalamaks ja asetage liha pannile. Liha võiks katta umbes 2/3 pannist. Grillpann sobib väga hästi puu-ja köögiviljade pruunistamiseks
aroomi ja välimuse säilitamisele. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine kuivkuumutamine kuuma õhuga hõõguvate süte/küttekeha kohal või kõrval. Röstitakse toimub ilma rasvaineteta (näiteks pähklite röstimine pannil), on olemas ka spetsiaalsed saiarösterid. On olemas ka spetsiaalsed grillpannid, millega saab liha praadida. Tulemuseks on ilus vöödiline pruunistatud liha, mis sarnaneb välimuselt grill-lihaga. Parima tulemuse annab malmist grillpann, kus liha küpseb ühtlaselt ja jääb mahlane. Enne liha pannile panemist tuleb malmpann korralikult kuumutada ja määrida kergelt toiduõliga. Seejärel keerake kuumus natukene madalamaks ja asetage liha pannile. Liha võiks katta umbes 2/3 pannist. Grillpann sobib väga hästi ka puu- ja köögiviljade pruunistamiseks.
annaabi.ee 
