Kahjuks oli sisukokkuvõttes ära räägitud ka lõppu üllatusmoment (kui selgub, et Marie nägi tegelikult und). Kuid sellegi poolest oli huvitav vaadata kuidas ühte või teist asja tehti. Nt. Kuidas on pähklipureja nukk tehtud, kas puust või on ka see tantsija, ning kõige huvitavam oli see kuidas pähklipureja nukk printsiks muudetakse. Millised näevad välja rottid ja kuidas prints ja Marie laevaga lava peal sõidavad. Muusika ilmestas veelgi enam Juri Grigorovitsi loodud koreograafiat. Kõige enam meeldis mulle erinevate nukude tantsud (eriti idamaa nukkude tants), sest seal oli palju selliseid muusika lõike mida ma olen varem palju kuulnud ja nüüd tean ka millisest teosest need pärit on. Kindlasti oleksin nõus veel selliseid ettendusi vaatama minna, kuna need annavad juurde kultuurilisi kogemusi, mida on noortel kindlasti vaja.
ainukene sõber, ka kirjanik Grigorovits. See oli kontrastne Dostojevskile noor, ilus, lõbus, elegantne, jutukas, armastas sõbrustada daamidega. Dostojevski oli aga arg, kohmetu, mitte ilus, üksildane, peale selle ebapraktiline kunagi ei olnud tal raha. Ta püüdis teenida tõlgetega, kuid tagajärjetult, siis toetas teda keegi rikas tädi, kuid raha ei olnud tal siiski. Nii algas ta kirjanduslik tegevus suuresti ka majanduslikel mõjutustel. Grigorovitsi kaudu sai ta ilmutada oma esimese romaani ,,Vaesed inimesed", millel oli edu. Isegi Belinski kiitis seda. Dostojevski kuulsus tõusis, ta oli õnnelik, isegi uhke ja pisut upsakas. Siis muutusid aga teised kadedaks, eriti noor 25-aastane Turgenev, keda Dostojevski esialgu jumaldas. Teda naeruvääristati, pilgati, kõneldi temast seltskonnast koomilisi anekdooti. See mõjus, Dostojevski loobus seltskonnast mitmest aastaks, muutus närviliseks, hulkus öösiti väljas,
annaabi.ee 
