Eelrooma rauaaeg
siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku
võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument,
et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja
kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma
rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt
tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni
arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid
metallesemeid tunti ja kasutati. (Grewingki 1882, lk 58; Hausmann 1896, lk 12).
Eelrooma rauaaeg eraldi perioodina hakkab arheoloogilises terminoloogias esinema alles
1920. aastate keskpaiku, kui Schmiedehelmil õnnestus uurida üht selle perioodi algusse
kuuluvat kivikirstkalmet Jäbaras (kalme A), kust leiti meie tollased vanimad raudesemed
(Schmiedehelm 1926).
annaabi.ee 
