oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga kokku su pähe, südamesse, kas pole nähtav-nägematult suur, igavene saladus su ümber? Las täitub süda selle suuruses ja õndsustundes ühte sulades võid seda kutsuda ükspuha kuidas: õnn! süda! jumal! armastus! Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea..." lk 95 Margareta aimab Mefistost halba. Et olla koos pakub Faust Margaretele ema jaoks unerohtu. o KAEVUL - Grethen (Margareta) kõnelus sõbrannaga, kes peksab keelt ühest õnnetus tüdrukust Margarete teeb paralleele iseendaga : "End kiitsin, laites teiste süüd ja ise paljas patt ma nüüd. See aga, mis kurjale andis voli, ah kõik nii hea ja armas oli" lk 99 o LINNA MÜÜRI ÄÄRES - Margarete kiindumus Fausti on suur ja puhas, kuid ümbruse silmis on nende vahekord patune palub jumalaremalt abi, et ta häbist päästaks