Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule
3/4 Amsterdami börsikäibest tuleb viljakaubandusest. 18) Nimeta varauusaegseid personaalunioone Euroopas. Inglismaa ja Hannover, Poola ja Rootsi, Inglismaa ja Šotimaa, Preisimaa ja Brandenburgi kuurvürstkond 19) Millal toimus Narva lahing (3 erineva kalendri järgi)? Kõige varem Juliuse kalendri järgi 19.11.1700 keskmine 1 päev hiljem Rootsi kalendri järgi. 20.11.1700 hiliseim Greogriuse kalendri järgi 30.11.1700 20) Miks kaotasid prantslased oma koloniaalvaldused? Kogu 18. sajandi jooksul ja 19. sajandi alguses oli Prantsusmaa kaasatud mitmetesse sõdadesse (30aastane sõda, 7aastane sõda, Austria pärilussõda, Hispaania pärilussõda, Napoleoni sõjakäigud), mis laastasid riiki nii majanduslikult kui ühiskondlikult. Seetõttu ei olnud
sõjaväest abi paluma – Bütsantsi ründasid seltžukid, kes ongi ristisõja käivitajad. See abi Lääne poolt tuli. Ida pidi selles küll pettuma, sest asendati senised kiriklikud struktuurid uutega või loodi paralleelstruktuurid ning 1204. a vallutati IV ristisõja ajal ka Konstantinoopol. Lääne appitulek ei olnud sugugi vaid abi, vaid seal oli mängus omahuvi, mida realiseeriti nii kirikupoliitiliselt kui ka sõjaliselt. Vaimuliku võimu tugevnemine juba Greogriuse ajal, näitab regnumile koha kätte, on see punkt, kus katoliku kirik kogeb kõrgkeskaegset kõrgemat pilotaaži, sest sellist välist hiilgust pole kirikul ei enne ega ka hiljem olnud. I ristisõja algus iseloomustab seda hästi. Põhjuseid erinevaid: maa saamine, lunastus, pühade paikade külastamine jne jne. XVI LOENG – REFORMATSIOONI EELKÄIJAD XVII LOENG – 12.11.2020 – REFORMATSIOON Algse korra taastamise idee ei ole 16. sajandi ega Martin Lutheriga seotud nähtus, vaid
annaabi.ee 
