PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
8 Allan Vainola meenutab intervjuus, et tema puhul
tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema
kahte punkarit, kelle välimus ning olemus olid tema jaoks nõnda köitvad, et tollane kohtumine
mõjus talle lausa šokeerivalt9. Enamasti tekitas mässumeelsust (nii eelneva ajalookirjutuse kui
läbiviidud intervjuude põhjal) ühiskonnas valitsev stagnatsioon, üheülbalisus, hirm erinemise
ees ning mõttedogmad. Näiteks mainivad nii Freddy Grenzmann10 kui Allan Vainola11, et
punkariks hakkamisega sooviti vastanduda ühiskonnas üldlevinud lollusele ja juhmusele.
Omakeskis arutati, mis ajab ühiskonnas kõige enam vihale, kuidas halli massi šokeerida ning
5
Trubetsky 2009, lk 11.
6
Rooste, Jürgen. 2012. Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees. Maaleht, 4. mai:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/leonhard-lapin-parem-olla-kunstnik-kui-arimees.d?id=64338903
(17.06.2013).
7
Valdmann, Hanno. 2009