"grenszteil" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Selleks kutsuti 1896-97 kokku toimetajate nõupidamised. Seal ei esindanud toimetajad mitte iseennast, vaid väljaannet. Tunnetati endid oma kutseala esindajatena. Esimene koosolek kujunes jututoaks, kus otsustati üksteisesse asjalikult suhtuda. Samal aastal tuldi kokku veel teistki korda, kus arutati väljaannete majandamisest. Midagi ei otsustatud, kuid Ado Grensztein asus äriplaani tegema. 1897. a alguses saadi kokku kolmandat korda ­ Grenszteil äriplaani polnud, kuid ta esitas oma seisukohti suuliselt, soovitades (väidetavalt!) ajakirjandusel astuda riigivõimule lähemale. Esimest korda võttis nõupidamistest osa ka Jaan Tõnisson Postimehe toimetajana, kes vaidles ettepanekule vastu: eesti ajakirjandus ei tohiks ise enda rahvuse otsasaamiseks kätt külge panna. Nende koosolekute järel astus Hellat oma ametist tagasi, kuna Tõnisson seda vahekohut ei hinnanud, Grenszteini aga ei usaldatud.