Maateaduse alused I kordamisküsimused
Tavaliselt on nendeks vilgud, päevakivid, anadalusiit,
kordieriit, pürokseenid jn. Madala moondeastme sarvkivides on porfüroblastid sageli suletismineraalide
(näit. vilgud, kvarts) rikkad. Sarvkivide detailsem nimetamine toimub sageli enamlevinud vôi
porfüroblaste moodustavate mineraalide järgi; näiteks epidoot-, andalusiit-, pürokseensarvkivi jne.
Skarnid tekivad magmamasside kontaktil karbonaatkivimitega, mille tulemusena tekivad valdavalt Ca-,
Mg- ja Fe-silikaadid. Greisen on kontaktmoonde kivim, mis tekib graniitide metasomatoosil.
Purustus e. kataklastilisel metmorfismil nii liistakulised (klivaa'zistunud, kildastunud) kivimid kui ka
rohkem vôi vähem kildudest koosnevad tektoonilised hôôrdebret'sad. Äärmuslikul, väga intensiivsel
kivimite peeneks jahvatamisel vôivad moodustuda ka enamasti peitkristalsed, paakunud, sageli kihilised
kivimpuru massid - müloniidid. Purustusprotsessides uudismineraale ei teki, küll aga setib sageli
annaabi.ee 
