Kirjandussemiootika
just sellepärast et keskendutud on referendile, selle dominandile.
Peab Jakobsoni lähenemist viljakaks kuid ühekülgseks. Hilisemad prantsuse
strukturalistid on Jakobsoni lihtsustanud (Barthes, Genette, Todorov, Greimas –
suured lihtsustajad). Leiavad, et grammatika ja retoorika funktsioneerivad täielikus
kooskõlas, üleminek grammatilistelt struktuuridelt retoorilistele toimub raskusteta.
Läbi grammatika võib kirjeldada retoorikat. (Todorovil “Decameroni grammatika”,
Greimasil “Struktuurne semantika”, lootsid grammatika abil kirjeldada figuratiivust,
kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud
ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest.
Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast,
mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil. suhtest. (Kui metafoor
ühendab kaht sõna, siis samas võiks rääkida ka ühendatavate sõnade süntagmaatil.
suhtest
annaabi.ee 
