Keskaeg I
piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise.
Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja
kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas
paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus
Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide.
Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette.
Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda
Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse
sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja
CalixtusII 1122