Muusika keskaeg
Muusikas oli iluideaaliks vaimulik saateta koorilaul, mida jumalateenistusel esitas
kloostrite laulukoolides õppinud munkade koor.
Mitmete sajandite vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Lauldi laule, mis olid
hakkanud levima juba Vanast-Roomast alates. Need laulud olid nukra varjundiga
ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis
ühesuguse tugevusega, neid laule lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist. Neid
laule nimetati paavst Gregoriius I auks Gregoriuse koraalideks.
Kuigi pole täpselt teada millal hakati vaimulike laule laulma mitmehäälselt on
siiski vihjeid mitmehäälsusele juba VII saj. säilinud ürikutes. Mitmehäälsed
vaimulikud laulud on tihedalt seotud oreliga- mõlemaid nim. orgaanumiteks.
Kuni XII sajandini olid organumid kahehäälsed, kummalgi häälel oli oma tekst.
Mitmehäälsus tekkis Euroopa profesionaalses muusikas polüfoonilisena.
Polüfooniline mitmehäälsus tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel