Keskaeg - kirik
võtta.
1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von
Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada
paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku
Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall.
Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga,
alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid
kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja
mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus
suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat
kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele.
Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III)
vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud
annaabi.ee 
