10. kl Õpimapp
Peale tema
surma jäi kirikumuusika algtasandile.
Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika.
Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid:
· Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst
· Hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud teksti järgi.
Ilmalik muusika on vähe säilinud ja rahvamuusikat peeti patuseks.
Keskaja vaimulik muusika.
Rooma paavsti Gregoirus Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis
juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne
kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud.)
Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset
proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või
koor