Rembrandt
tema tõeline kaaslane. Rembrandt ei abiellunud temaga, mitte üksnes tema madala päritolu
tõttu, vaid ka kartusest jääda ilma Saskia testamendiga lubatud pärandusest (Ricketts 2006:
10).
Ka loodusest otsis Rembrandt troosti, just 1640-50 lõi ta enamiku oma maastikest. Need on
meeleolult sügavdramaatilised ja uppuvad kõige salapärasemasse heledasse-tumedasse (Vaga
2004: 589).
1649. aasta suvel algas Rembrandti jaoks raske periood. Greetje Dircx (Tituse lapsehoidja)
läks temaga tõsiselt tülli ning lahkus juunikuus majast. 1650. Aastal õnnestus Rembrandtil
Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72).
Amsterdamis 1651-1669
Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii
materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja
otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule.
annaabi.ee 
